Kursuse/teemade ülevaade

  • Koolituse kirjeldus

    Ahenda kõik Laienda kõik

    Käesolev koolitus on mõeldud meediakirjaoskuse valdkonnas tegutsevatele koolitajatele ning haridusspetsialistedele. Koolitus annab võimaluse omandada peamised meediakirjaoskuse teadmised ja oskused, mis on vajalikud tänapäeva meedia ja selle sisu mõistmiseks ning massimeedia kaudu edastatavate sõnumite loomiseks ja tõlgendamiseks.

    Koolitus sisaldab 3 tüüpi materjale: 1) juhised, mis juhendavad koolitajaid põimõppe (kasutatud ka segaõppe mõistet) rakendamisel ning töös noortega; 2) õppekava, mis sisaldab põhjalikke juhiseid iga 20 meediakirjaoskuse õppetunni läbiviimiseks ning 3) õppematerjalid, mis sisaldavad 20 meediakirjaoskuse õppetundi.

    Antud 20 õppetundi kasutavad põimõppe meetodit. Tegemist on haridusliku lähenemisega, mis ühendab endas veebipõhiseid materjale ja võimalusi veebipõhiseks suhtlemiseks klassikalise loengu/klassiruumi tüüpi õpetamisega. Osalejatele tutvustatakse meedia ja kommunikatsiooni valdkonna põhimõisteid, motiveeritakse ja julgustatakse võtma endale kriitilist, aktiivset ja sotsiaalselt vastutustundlikku rolli kaasaegsel meediamaastikul ning õpetatakse koostama ingliskeelseid artikleid, mille kvaliteet võimaldab nende avaldamist.  Osalejad õpivad tundma meedia tähtsust ja mõju, selle levikut, sõnumite kitsendamise viise ja seda, kuidas neid saab lahti mõtestada ning kriitiliselt hinnata kvaliteedi, usaldusväärsuse, objektiivsuse jms osas. Samuti aitab see neil mõista laiemat konteksti, milles tänapäeva meedia eksisteerib ja diskursust, mida meedias kasutatakse auditooriumi poole pöördumiseks.

    Koolitus hõlmab mitmeid meedia suuremaid valdkondi, millest igaüks hõlmab omakorda mitmeid erinevaid teemasid: Meedia liigid: traditsiooniline vs. sotsiaalne; meeidakirjaoskuse erinevad tähendused;

    5W + 1H - vastutustundliku ajakirjanduse põhireeglid (Kes?, Mis?, Millal?, Kus? ja Miks?, lisaks: Kuidas?); Leia kurjategija - Kuidas analüüsida ja kriitiliselt lugeda meediasõnumeid?; Maailm 30 minutiga: teleuudiste loomine; Esindus ja sümbolism meedias; Eelarvamused meedias; Spin Doctors - Mis on meedia spinnimine?; Valeuudised ja kuidas nedd ära tunda (C.R.A.P. test), Meedia võim (massimeedia ajaloo lühitutvustus, uuriv ajakirjandus ja näited meedia ajaloo kõige mõjukamatest juhtumitest - Watergate'i skandaal, WikiLeaks, Panama dokumendid), mitu õppetundi inglise keele stiili ja kirjutamisest ning kuidas parandada oma uurimis-, kirjutamis- ja avaldamisoskust. Osalejad on väga oodatud esitama oma töid TYM kaudu.

    Disclaimer

    • Foorum ikoon
      Uudised Foorum
    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse JUHISED Fail

      Ülaltoodud veebilingil olevad juhised tutvustavad koolitajatele põimõppe ning noortega töötamise meetodeid. Antud juhised on peamiseks juhendmaterjaliks koolituse läbiviimisel. Need aitavad luua, viia läbi ning hinnata meediakirjaoskuse tunde ning on mõeldud kasutamiseks koos Meediakirjaoskuse käsiraamatuga ning meediakirjaoskuse haridusliku õppekavaga, mis samuti valmisid käesoleva projekti käigus.


  • Õppetund 1 - Sissejuhatus

    Käesoleva koolituse eesmärgiks on meediakirjaoskuse põhikontseptsioonide tutvustamine.  See tähendab nii meedia rolli ja võimu mõistmist tänapäeva maailmas, kui ka meediasõnumite ülesehitusest arusaamist ning võimaluse piirides nende loomise õppimist. Meediakirjaoskusest ülevaate saamiseks käsitleme põhjalikumalt 6 järgnevat teemat:

    Mis on meediakirjaoskus?
    Kuidas kriitiliselt lugeda meediasõnumeid?
    Vastutustundliku ajakirjanduse olemus.
    Kirjutamise põhimõtted.
    Stiili elemendid.
    Noorteaktivism ja meedia. 

    Nagu võite näha, on osad teemad pigem informatiivse sisuga ning keskenduvad põhikontesptsioonide teoreetilisele tutvustamisele. Teised aga on praktilisema suunitlusega ning on orienteeritud eneseväljendamisele.

    ÕPPETUND 1 – Sissejuhatus

    Käesolev õppetund tutvustab meediakirjaoskuse koolitust, st 20 õppetundi ja põimõppe meetodit.

    Vaata lühikest 1. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.






    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus - Õppetund 1 - Sissejuhatus Fail
      Students must
      Märgi tehtuks


      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.






    • Fail ikoon
      1. TUNNI ÕPPEKAVA – SISSEJUHATUS Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.


  • Õppetund 2 - Meedia ja kommunikatsioon


    2. õppetund tutvustab meedia mõistet - õpitakse tundma meedia mõistet, „sõna“ päritolu ja tähendust, näiteid erinevatest info edastamise vahenditest, traditsioonilisest kõige kaasaegsemateni, tutvustatakse massi- ja üleilmset meediat ning arutletakse meedia rolli üle kommunikatsiooniprotsessis.



    Vaata lühikest 2. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.




    • Lehekülg ikoon
      2. Õppetund - Meedia ja kommunikatsioon Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Meedia ja kommunikatsiooni mõistete tähendust tutvustav lühivideo.




       

      Prezi ettekande ja loengu leiate siit.


      Niisiis, mis on see meedia, ja täpsemalt, massimeedia, mis on muutunud niivõrd oluliseks tänapäeval? Meedia rolli mõistmiseks peame esmalt aru saama meedia rollist kommunikatsiooniprotsessis. Sõna „meedia“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „medium“, mis tähendab midagi vahel olevat. Seega on meedia miski, mis on vahendajaks kommunikatsiooniprotsessis. Midagi, mis ühendab ja edastab osalejate sõnumeid suhtluse ajal.

      Kommunikatsiooni klassikalises mudelis, nii nagu seda on kirjeldanud vene päritolu keeleteadlane Roman Jakobson, on 2 põhikomponenti:





    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus - Õppetund 2 - Meedia ja kommunikatsioon Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Kommunikatsiooni ja massimeedia test URL
      Students must
      Märgi tehtuks


      See lühike, 5 küsimusest koosnev Kahooti test sisaldab kommunikatsiooni ja (massi)meedia õppetunniga seotud küsimusi.


    • Fail ikoon
      2. TUNNI ÕPPEKAVA – MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOON Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • Õppetund 3 - Mis on meediakirjaoskus?

    Käesolev õppetund tutvustab meediakirjaoskuse (kasutatud on ka meediapädevuse) mõistet. Õpite eristama meediakirjaoskuse kitsast tähendust, kus see on lugemise ja kirjutamise sünonüümiks, ning laia tähendust, kus see tähendab teatud teadmiste ja oskuste omamist. Samuti arutame funktsionaalse kirjaoskuse tähendust ning mida tähendab meediakirjaoskajaks olemine tänapäeva maailmas.

    Vaadake lühikest 3. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.





  • 4. ÕPPETUND - Meediasõnumite kriitiline lugemine

    Meediasõnumite kriitiline lugemine tähendab teadlikkust ja kriitilist mõtlemist selle kohta, millise nurga alt lugu räägitakse.










    Vaata lühikest sissejuhatavat videot 4. ÕPPETUNDI.







    • Lehekülg ikoon
      Loeng - Meediasõnumite kriitiline lugemine (31:08) Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks


      Meediasõnumite kriitiline lugemine tähendab teadlikuks olemist ja kriitilist mõtlemist selle üle, millisest vaatenurgast lugu räägitakse. Illustreerime seda punkti vaadeldes mitut erinevat meediakajastust Süüria kriisist.

      Loengu Prezi  ettekanne on leitav siit.  




    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - IV - Meediasõnumite kriitiline lugemine Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetüki sisu ülaltoodud lingilt.

    • Ülesanne ikoon
      Harjutus - Meediasõnumite kriitiline lugemine Ülesanne
      Opened: kolmapäev, 8. november 2023, 00.00 AM
      Due: teisipäev, 9. detsember 2025, 01.00 AM
      Students must
      Märgi tehtuks


      HIINA JA VENEMAA USA POLIITIKAS JA MEEDIAS

      Ülesanne: Vaadake tähelepanelikult järgnevat 2 lühikest videoklippi

        

             
       

      Nüüd mõelge ja püüdke mõne lühikese lõiguga sõnastada vastused järgmistele küsimustele (kokku kuni 500 sõna):

      Kes on antud loos "pahad" ja kes on "head"?

      Keda on videos kujutatud, st kelle sõnu peaasjalikult avaldati?

      Kuidas Hiina ja Venemaa videoklipid välja näevad?

      Mida arvate klipi autori üldisest positsioonist-seisukohast?

      Mida video ütleb meile antud telekanali ja selle sihtrühma/ühiskonna üldisest suhtumisest?

    • Fail ikoon
      4. TUNNI ÕPPEKAVA - MEEDIASÕNUMITE KRIITILINE LUGEMINE Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • Õppetund 5 - Ajakirjanduse aluspõhimõtted


    Selles õppetunnis tutvustatakse ajakirjanduse aluspõhimõtteid.



    Vaadake lühikest 5. ÕPPETUNDI sissejuhatavat videot.





    • Lehekülg ikoon
      Loeng - Ajakirjanduse alused (09:06) Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Loeng "Ajakirjanduse aluspõhimõtted" tutvustab neid põhilisi asju, mida me ootame igalt healt meediakajastuselt. Selle olemus on kokku võetud 5 W ja 1H põhimõttega, mis tähendab, et teave peaks sisaldama vastuseid järgmisele viiele küsimusele: kes (inl who), mis (ingl what), miks (ingl why), millal (ingl when), kus (ingl where) ning kuidas (ingl how).







      Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. 
       



    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus haridus - V - Ajakirjanduse aluspõhimõtted Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Ajakirjanduse aluspõhimõtete test URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lühike Kahoot test ajakirjanduse aluspõhimõtetest.

      Kasulik nõuanne - kui kahtled, hoidu fotode eest!

    • Fail ikoon
      (Hea) ajakirjanduse väga lühike ajalugu Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Concept, Investigation, To Find, Search, Discover

      Antud ettekanne võtab kokku vastutustundliku ajakirjanduse arengu ja toob näiteid uuriva ajakirjanduse ajaloo kõige mõjukamatest juhtumitest - Watergate'i skandaal, WikiLeaks, Panama paberid...




    • Fail ikoon
      5. TUNNI ÕPPEKAVA - AJAKIRJANDUSE ALUSPÕHIMÕTTED Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 6. Õppetund - Top 10 ajakirjanduse reeglit


    Antud peatükk annab häid ja praktilisi nõuandeid hea ajakirjanduse alustavadest. Tuginedes ajakirjaniku James Porter’i kaasahaaravale blogile ning teistele sarnastele allikatele, tõime välja 10 hea ajakirjanduse reeglit. Need 10 praktilist reeglit on: 1) nimetage oma allikad; 2) olge objektiivne; 3) olge tasakaaluks; 4) olge professionaalne; 5) hoiduge plagiaadist; 6) ärge uskuge kõike; 7) säilitage andmeid; 8) ärge kirjutage pikka jada; 9) leidke oma hääl; 10) ärge kunagi lõpetage õppimist ja nautige oma tööd.


    Vaadake lühikest 6. ÕPPETUNDI tutvustavat videot. 




    • Lehekülg ikoon
      Loeng- Top 10 ajakirjanduse reeglit (04:25) Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      See lühike videoloeng toob välja ajakirjanduse 10 põhireeglit ehk 10 praktilist hea ajakirjanduse nõuannet , mis on loodud tuginedes Jeremy Porteri blogile Journalistics.




      .



      Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. 
       


    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - VI - Top 10 ajakirjanduse reeglit Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.



    • Fail ikoon
      Uuriv ajakirjandus Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Magnifying, Glass, Lens, Discover, Find, Truth, Explore

      Uurivat ajakirjandust on sageli defineeritud ajakirjanduse vormina, kus ajakirjanikud uurivad süvitsi ühte huvipakkuvat teemat, näiteks raskeid kuritegusid, poliitilist korruptsiooni või ettevõtete poolt toimepandud rikkumisi.


      Uurivate ajakirjanike organisatsioonid 

      •IRE (www.ire.org) – juba aastaid ühendab ajakirjanikke, toimetajaid, haridustöötajaid ja koolitajaid ning üliõpilasi nii USAst kui ka ülejäänud maailmast.
      •Global Investigative Journalism Network asutati 2003. aastal ning sinna kuuluvad kõikide riikide, piirkondade ja kontinentide uurivate ajakirjanike organisatsioonide liikmed.
    • Lehekülg ikoon
      Uuriva ajakirjanduse allikad Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Uuriva ajakirjanduse allikad:

      Internet pakub mitmeid kasulikke, praktilisi ja sisukaid käsiraamatuid uuriva ajakirjanduse kohta, kus on antud samm-sammult juhised, kuidas leida lugu, seda jälgida, käsitleda allikaid, määratleda minimaalne ja maksimaalne hüpotees jne.


      10 steps investigative reporting 0 by Methlal Weerasooriya - issuu

      Uuriva ajakrijanduse kümme sammu – Lucinda S. Fleeson. Avaldatud Rahvusvahelise uurivate ajakirjanike keskuse poolt.

      "Laienda uuriva ajakirjanduse mõistet"

      "Ärge piirake ennast! Uurimisreportaaž hõlmab enamat, kui korruptsiooni ja kuritegevust paljastavat lugu. Oluliste ja sobivate teemade hulka kuuluvad ka need lood, mis selgitavad süsteemide edulugusid ja ebaõnnestumisi või rekonstrueerivad keerulisi sündmusi. Paljud ajakirjanikud on leidnud, et lugejad tunnevad suurt huvi selle vastu, kuidas asjad toimivad, mis toimub ja kuidas see võib mõjutada tavainimest."

      Serbia uuriva ajakirjaniku ja auhinnavõitja Branko Čečeni lühiartikkel Investigative Journalism, From BIRN’s Probe to Porn Vids


      What is investigative journalism? Konrad Adenaueri fondi (Aafrika) publikatsioon ja veebileht: „Selleks ajaks, kui olete selle peatüki läbi lugenud ning harjutused läbi töötanud, oskate:

      Määratleda uuriva ajakirjanduse praktikat; arutleda uuriva ajakirjaniku missiooni ja mõnede põhireeglite üle, mida ta peab järgima; arutleda oskuste ja isiklike omaduste üle, mida uurivad ajakirjanikud vajavad; määratleda uurivate lugude jaoks sobivad teemad ja lähenemisviisid; arutleda, kritiseerida ning tuletada näiteid Aafrika ja muu uuriva ajakirjanduse näidetest."


      UNESCO publikatsioonid uurivast ajakirjandusest - The Global Investigative Journalism Casebook

      "Kogumik" on täiendav koolitusmaterjal, mille eesmärgiks on edendada heade tavade vahetamist ja võrgustike loomist uuriva ajakirjanduse valdkonnas üle kogu maailma. Kogumik sisaldab üle 20 hiljutise uuriva ajakirjanduse loo tervest maailmast, mis hõlmavad mitmesuguseid aktuaalseid teemasid ning pakuvad UNESCO-le erilist huvi, nagu näiteks teabevabadus, hea valitsemistava, sotsiaalsed ja õigusküsimused, keskkond, tervishoid ja sooline võrdõiguslikkus... millele järgneb selgitus selle kohta, kuidas autorid oma uurimistöö läbi viisid ja artiklit kirjutasid. Paljud autorid kuuluvad Ülemaailmsesse Uuriva Ajakirjanduse võrgustikku ning väljatoodud lood on näited kaasaegsetest võtetest ja kõrgetest standarditest.


      Investigative Journalism: Context and Practice, toimetaja Hugo de Burgh

      Investigative Journalism on kriitiline ja arutlev sissejuhatus uuriva ajakirjanduse traditsioonidesse ja tavadesse. Alustades ajaloolise ülevaatega, selgitavad autorid, kuidas uurivat ajakirjandust tuleks mõista massimeedia kontekstis. Nad arutlevad selle seoste üle õigussüsteemiga, eetika üle uurimistegevuses ja uute tehnoloogiate mõjust ajakirjandustavadele.


       ISTRAŽIVAČKO NOVINARSTVO, avaldas Friedrich Ebert Stiftung, Sarajevo, 2009 (bosnia/horvaatia/serbia keeltes)






    • Lehekülg ikoon
      Harjutus: Uudise kava koostamine Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Book: Media Literacy in the K-12 Classroom (Introduction) - Media Literacy Clearinghouse

      Käesoleva (võetud MediaLit.org) harjutuse eesmärgiks on omandada parem ülevaade meediasõnumite konstrueerimisest. Meediasisu loojad pidevalt otsustavad, mida lisada ja mida jätta välja omavahel konkureerivate vajaduste tasakaalustamiseks. Mängides uudistelooja rolli ja korraldades lihtsa 30-minutilise teleuudiste saate, saate kogeda, kuidas tehakse kriitilisi valikuid selle kohta, mida näidata ja mida mitte.

      Eesmärk: harjutuse lõpuks olete… 

      1. Kogenud uudistetoimetaja rolli. 

      2. Määratlenud tegurid, mis mõjutavad uudiste hinnanguid. 

      3. Uurinud uudiste konstrueeritud olemust, st teadvustanud, kuidas subjektiivsed valikud mõjutavad kajastatavaid uudiseid.

      Teie ülesanded: 

      I. Esiteks, minge Newseum veebilehele, kust leiate üle 400 47-st riigist pärit ajalehe esikaane. „Kaardivaade“ aitab Teil leida kohalikke või lähedal asuvaid ajalehti.

      II. Võrrelge erinevate ajalehtede esilehti - milliseid lugusid on rohkem? Millised on ainult ühel esilehel? Milliseid tundeid või muljeid tekitavad erinevad ajalehed? Võrrelge sama loo pealkirju kahes erinevas ajalehes. Kuidas erineb pealkirjade tonaalsus? Kuidas mõjutavad pealkirjad loo lugemist? Võrrelge sama looga seotud fotosid kahes ajalehes. Mille poolest on fotod sarnased või erinevad? Milliseid fotosid on kasutatud loo illustreerimiseks? Kuidas mõjutavad Teie arvates pealkirjad ja fotod uudislugude tõlgendamist?

      III. Looge ise omaenda esileht. Püüdke seda tehes mõelda - Kuidas ja miks otsustasite valida teatud sündmused ja teised välja jätta? Milliseid fotosid/visuaalseid elemente lisate ja miks? Milliseid pealkirju ja alapealkirju valisite - kas need on tõesti neutraalsed ja millist sõnumit need edastavad?


    • Fail ikoon
      6. TUNNI ÕPPEKAVA - TOP 10 AJAKIRJANDUSE REEGLIT Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 7. Õppetund - Kirjutamise põhireeglid



    7. ÕPPETUND „Kirjutamise põhireeglid“ on praktiliseks sissejuhatuseks kirjutamise põhireeglitesse. Õppetund annab soovitusi ja näiteid kirjalike tööde ülesehitusest käsitledes tekstilõike üksustena ning selgitades nende koostamise viise. Viimase puhul antakse täiendavat informatsiooni parandamise ja redigeerimise, kui kirjutamisprotsessi tähtsate osade, kohta.


    Vaata lühikest sissejuhatavat videot 7. ÕPPETUNNI kohta.





    • Lehekülg ikoon
      Loeng - Kirjutamise põhireeglid (10:46) Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Igal lool ja igal kirjutatud tekstil on oma loogika, mis järgib teatud põhimõtteid. Antud lühiloeng Kirjutamise põhireeglid (10:46) eesmärgiks on tuvastada need kirjutamise aluspõhimõtted või -loogika, mis peaksid sisalduma igas tekstis.

       







      Loengu Prezi ettekanne on leitav siit.  






    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus - VII - Kirjutamise põhireeglid Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • Test ikoon
      Test - Kirjutamise põhireeglid
      Students must
      Märgi tehtuks


      Quiz, Night, Quiz Night, Lights, Text, Sign, Signage


      Teil on 10 minutit aega, et vastata 7 küsimusele, mis põhinevad käesoleval õppetunnil.

      Testi läbimiseks on vajalik saada 80% õigeid vastuseid. 

      Testi läbimiseks logige sisse külalisena: 

      Kasutajanimi: test
      Salasõna: test











    • Fail ikoon
      7. TUNNI ÕPPEKAVA - KIRJUTAMISE PÕHIREEGLID Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 8, ÕPPETUND - Mis on stiil?

    8. ÕPPETUND „Mis on stiil?“ tutvustab stiili mõistet. Antud peatükis õpite ja arutate erinevate kirjutamise stiilide aspektide ja tüüpide üle: diktsioon, struktuur, toon, jutustus, grammatika jne. Samuti tutvute levinumate stiili heade tavade- ja vigadega ning toome näiteid heast ja halvast stiilikasutusest ja kirjutamisest.


    Vaadake lühikest 8. ÕPPETUNDI tutvustavat videot. 




    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus - VIII - Mis on stiil? Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunndi sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Stiilne kirjutamine - kokkuvõte URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      undefined

      John R. Trimble'i raamat "Writing with Style: Conversations on the Art of Writing„ on kasulik kokkuvõte stiili peamistest punktidest:

      1 “Alustamine”
      2 “Hea mõtlemine”
      3 "Kriitilise analüüsi kirjutamisest"
      4 "Algused"
      5 "Keskpunktid"
      6 "Lõpetajad"



    • URL ikoon
      Edasijõudnud kirjutamisoskuste test URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Kirjtamisoskuste proovieksami test:

       (välja töötatud IELTS poolt)

      IELTS test on üks kõige levinumaid ja universaalselt aktsepteeritumaid inglise keele teste.  IELTS tähendab „International English Language Testing System“. Keeleoskuse testi töötas välja ja korraldab Briti Nõukogu koostöös IDP Education’i ja Cambridge Assessment English’iga.

      IELTS-süsteem on kõrgelt hinnatud ja laialdaselt tunnustatud, kui maailma kõige populaarsem inglise keele tasemeeksam kõrghariduse omandamiseks ja ülemaailmseks rändeks. Olenemata sellest, kas soovite õppida, edendada oma karjääri või asuda elama ingliskeelsesse riiki, võib IELTS sillutada Teile selleks teed.

      Ülaltoodud lingil saate teha 2 näidistesti.

    • Fail ikoon
      8. TUNNI ÕPPEKAVA - MIS ON STIIL? Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 9. Õppetund - 10 parimat kompositsiooni põhiprintsiipi



    Käesolev õppetund - kompositsiooni põhiprintsiibid, annab praktilisi kirjutamisnõuandeid mõnede kompositsiooni põhiprintsiipide kohta.



    Vaadake lühikest 9. ÕPPETUNDI tutvustavat videot



    • Lehekülg ikoon
      Loeng IX - 10 parimat kompositsiooni põhiprintsiipi Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Antud moodul käsitleb 10 teksti koostamise põhireeglit. Siinkohal tugineme lühikesele, kuid tuntud raamatule pealkirjaga „The elements of style“, mis oli kirjutatud juba 100 aastat tagasi William Strunk’i poolt. Pool sajandit hiljem oli raamat täiendatud Elwyn White'i poolt. Paljud käsitlevad seda parima allikana alustavate ajakirjanike jaoks. Antud raamatus on vaid mõnekümne leheküljega kokku võetud enamik inglise keele reegleid ja enimlevinud vigu.








      Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. 




    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus - IX - 10 parimat kompositsiooni põhiprintsiipi Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Kirjutamise ja meediapädevuse põhireeglite kordamine URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Kahoot 12 küsimusest koosnev hea kirjutamise ja meediapädevuse test.


      Edu!


    • Fail ikoon
      Stiili elemendid - Teksti koostamine Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      „The Elements of Style“ on tuntud lühiraamat, mille autoriks on William Strunk ning mida lühendas E.B. White ligi sada aastat tagasi. Sellest on tehtud mitmeid väljaandeid ning seda peetakse siiani üheks parimaks käsiraamatuks heas inglise keeles kirjutamisest.

      Palun lugege tähelepanelikult jaotist - Kompositsiooni aluspõhimõtted lk 15-32.

    • Fail ikoon
      9. TUNNI ÕPPEKAVA - 10 PARIMAT KOMPOSITSIOONI PÕHIPRINTSIIPI Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 10. Õppetund - Kümme parimat kasutusreeglit

    10. ÕPPETUND „Kümme parimat kasutusreeglit“ pakub praktilisi nippe inglise keele hea kasutuse ja grammatika aluspõhimõtete kohta. Tuginedes Strunk ja White’i teedrajavale raamatule „The Elements of Style“ on peatükis võetud kokku nende poolt väljatoodud elemendid ning koondatud nimekirja.

    Vaadake lühikest 10. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.






    • Lehekülg ikoon
      Loeng - Kasutamise põhireeglid Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Koolituse järgmiseks teemaks on kümne elementaarse hea kasutuse reegli loetelu, mis on omamoodi „top 10“ inglise keele grammatika põhireeglit ning kõige levinumat viga. Meie allikaks on juba mainitud raamat "Elements of Style", mille William Strunk kirjutas 100 aastat tagasi ja mida seejärel kaasajastas Elwyn White pool sajandit tagasi.








      Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. 



    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - X - Kirjutamise põhireeglid Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • Fail ikoon
      Stiili elemendid - kasutamine Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      „The Elements of Style“ on tuntud lühiraamat, mille autoriks on William Strunk ning mida lühendas E.B. White ligi sada aastat tagasi. Sellest on tehtud mitmeid trükke ning seda peetakse siiani üheks parimaks käsiraamatuks heas inglise keeles kirjutamisest. 

      Palun lugege tähelepanelikult jaotist - Kompositsiooni aluspõhimõtted lk 1-15.




    • URL ikoon
      Grammatika ja kirjutamise interaktiivsed testid URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Antud veebilehel on nimekiri mitmetest interaktiivsetest grammatika- ja kirjutamistestidest, mida saate soovi korral kasutada. Need hõlmavad kõiki peamisi valdkondi, nagu näiteks: LAUSEOSAD, VERBID, OSALAUSED JA LAUSED, STRUKTUURIVEAD, KIRJAVAHEMÄRGISTUS JA ALUSMEHHANIKA, ASESÕNADE KASUTAMINE, STILISTILISED ARVAMUSED, ASENDUSED, ÕIGEKIRI, SÕNAVARA ja muud üldised grammatika testid.


    • Fail ikoon
      10. TUNNI ÕPPEKAVA - 10 PARIMAT KASUTUSREEGLIT Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 11. Õppetund - Kontseptsiooni kirjutamine

    11. ÕPPETUND "Kontseptsiooni kirjutamine“ käsitleb peamisi nõuandeid kirjutamise ja stiili parandamiseks - kontseptsiooni ja kontseptsioonimärkuse koostamine, mis toimivad artikli plaanina, ehk kuidas panna paika kõige olulisem teave, argumendid ja ning teksti ülesehitus.




    Vaata lühikest 11. ÕPPTUNDI sissejuhatavat videot.





    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - XI - Kontseptsiooni kirjutamine Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Kontseptsiooni koostamise test URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      See lühike Kahoot test aitab Teil üle vaadata mõned üldised põhimõtted kirjutamise ning tõhusa kontseptsiooni/artikli kavandi koostamise kohta.


    • Fail ikoon
      11. TUNNI ÕPPEKAVA - KONTSEPTSIOONI KIRJUTAMINE Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 12. Õppetund - Usaldusväärsete allikate leidmine

    12. ÕPPETUND „Usaldusväärsete allikate leidmine“ annab ülevaate usaldusväärsetest ja mitteusaldusväärsetest allikatest ning toob näiteid mõlemast.






    Vaadake lühikest 12. ÕPPETUNDI tutvustavat videot. 








  • 13. Õppetund - Valeuudised

    13. ÕPPETUND „Valeuudised“ tutvustab valeuudiste mõistet. Siit leiate põhiinformatsiooni valeeudistest, õpite neid ära tundma ning samuti pakume täiendavaid materjale ja veebilinke lisainformatsiooni leidmiseks käesoleva teema kohta.



    Vaadake lühikest 13. ÕPPETUNDI tutvustavat videot





    • Fail ikoon
      Valeuudised Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Käesolev esitlus sisaldab põhilist informatsiooni valeuudiste ja nende äratundmise kohta. Samuti leiate siit täiendavaid allikaid ja veebilinke antud teemal.

      Lühidalt öeldes on "valeuudised" uudislood, mis on valed: lugu ise on fabritseeritud, ilma kontrollitavate faktide, allikate või tsitaatideta.


      Täiendavad allikad:

      •Vikipeedia valeuudiste veebilehtede nimekiri, millest enamus avaldab poliitikaga seotud lugusid.
      •Fact v. Fiction - Fake News: kasulik veebileht, mis sisaldab näiteid võltsitud uudistest, võltsitud uudiste veebilehti, viktoriini ja online mänge võltsitud uudiste tuvastamise ja äratundmise harjutamiseks.
      •Columbia Journalism Review (CJR) valeuudiste indeks.
      •Stebbins, Leslie. (2015). Finding Reliable Information Online: Adventures of an Information Sleuth. Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 2015
      L. Stebbings on avaldanud huvitava raamatu, mille igas peatükis on esitatud näide ühe veebipõhise infootsingu kohta, alates küsimusest, „Kas punane vein on tervisele kasulik?“, kuni „Kuhu lennata puhkama?“. Oma raamatus keskendub ta otsingumootoritele (nt Google) ja infopäringutele vastamisele spetsialiseerunud veebilehtedele ning jälgib nende allikaid ning viimaste tegelikke „juuri“ eesmärgiga näidata, milliseid allikaid võib pidada headeks ja usaldusväärseteks.

      Balkani veebilehed ja algatused valeuudiste paljastamiseks:



    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskus haridus - XIII - Valeuudised Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Tõene või väär? Läbige valeuudiste test, et saada teada URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Here's what I learned about fact-checking elections after embedding with PolitiFact - Poynter

      „Tõene või võlts?“ on lühike, 10 küsimusest koosnev test, mille on välja töötanud Pulitzeri võitja Politifact. Antud küsimused aitavad Teil kindlaks teha ja hinnata, kas teatav veebileht, artikkel või muu teabeallikas on usaldusväärne või mitte. Pärast testi läbimist saate tagasisidet, kas kõnealune allikas on usaldusväärne või ta on kahtlustäratav ning vajab täiendavat kontrollimist.


    • Fail ikoon
      13. TUNNI ÕPPEKAVA - VALEUUDISED Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 14. Õppetund - Faktikontroll

    14. ÕPPETUND „Faktikontroll“ tutvustab nende faktide ja informatsiooni kontrollimise mõistet, mille kohta Te artiklit loete või kirjutate.


    Vaadake lühikest 14. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.







    • Fail ikoon
      Faktikontroll Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lühidalt öeldes on faktikontroll teksti, lause, väite, pildi, filmimaterjali, klipi või mis tahes vormis meie poolt tarbitava, toodetava või avaldatava meediasisu tõepärasuse kontrollimise meetod.

      Selles ettekandes tutvume:

      1) Faktikontrolli- ning valeeudistega uuriva ajakirjanduse kontekstis

      2) Usaldusväärsete infoallikatega



    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - XIV - Faktikontroll Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Faktikontroll test URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Tutvuge faktikontrolli testiga!


    • Fail ikoon
      14. TUNNI ÕPPEKAVA - FAKTIKONTROLL Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 15. Õppetund - Ajakirjanduse eetika


    Käesolev õppetund tutvustab ajakirjanduse eetika mõistet, st neid põhimõtteid ja häid praktikaid, millel põhineb vastutustundlik ajakirjandus. Käesoleva mooduli arutelu tugineb eeskätt USA-s asuva rahvusvhaelise Society of Professional Journalists eetikakoodeksile.


    Vaadake lühikest 15. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.





    • URL ikoon
      Ajakirjanduse eetika URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      Ajakirjanduseetika tähendab eetilisi põhimõtteid ja häid tavasid, mida ajakirjanikud peaksid järgima.


      Society of Professional Journalists - eetikakoodeks on üks kõige tuntumaid ja selgemaid ajakirjanduse eetikanormide väljendusi.

      Koodeksi nelja tugisammast võib võtta kokku järgnevalt:

      OTSI TÕDE JA RÄÄGI SELLEST - eetiline ajakirjandus peab olema täpne ja õiglane. Ajakirjanikud peavad olema ausad ja julged teabe kogumisel, kajastamisel ning tõlgendamisel.

      TEGUTSE SÕLTUMATULT - eetilise ajakirjanduse kõrgeim ja esmane kohustus on teenida avalikkust.

      VASTUTA JA OLE LÄBIPAISTEV – see tähendab vastutuse võtmist oma töö eest ja oma otsuste selgitamist avalikkusele.

      MINIMISEERI KAHJU - suhtu allikatesse, subjektidesse, kolleegidesse ja avalikkusesse, kui inimestesse, kes väärivad austust.

    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus- XV - Ajakirjanduse eetika Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • Test ikoon
      Ajakirjanduse eetika - 1 minutiline test
      Avatud: laupäev, 18. november 2023, 11.08 AM
      Sulgub: reede, 19. detsember 2025, 12.08 PM

      Sooritage see lühike, 1-minutiline Moodle'i test ajakirjanduse eetika kohta, tuvastades eetilise ajakirjanduse neli tugisammast.

    • Fail ikoon
      15. TUNNI ÕPPEKAVA - AJAKIRJANDUSE EETIKA Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 16. Õppetund - Esimese mustandi täiustamine


    16. ÕPPETUND

    Teema "Esimese mustandi täiustamine" tutvustab artikli täiustamise võimalusi pärast esmase versiooni valmimist. Saate teada, kuidas läheneda oma kirjutisele, kui mustandile, kuidas sellest distantseeruda ja vaadelda seda objektiivselt selle täiendamise eesmärgil.



    Vaadake lühikest 16. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.





  • 17. Õppetund - Noorte aktiivsus

    17. ÕPPETUND Noorte aktiivsus


    Antud teema tutvustab noorteaktivismi mõistet. Tutvute lähemalt nii noorteaktivismiga laiemalt kui ka selle kitsama väljendusega meedia valdkonnas.


    Vaadake lühikest 17. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.





    • Lehekülg ikoon
      Loeng - Noorte aktivism Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks
      Antud koolituse osas räägime noorte aktivismist. Esmalt anname lühiülevaate noorte aktivismist laiemalt ning seejärel keskendume noorte aktivismile meedias. Käsitleme selliseid teemasid nagu: mis on noorteaktivism ning miks on see oluline; millised on noorte aktivismi vormid; kuidas saavad noortest aktivistid; kuidas kasutada sotsiaalmeediat aktivismi vahendina jne. Seejärel tutvume lähemalt 2 näitega noorte aktivismist. Esimene puudutab dokumentaalfilmi „Kony 2012“, mis sai kuulsaks ning põhjustas rahvusvahelise sekkumise kahtlustatava sõjakurjateiga tabamiseks. Teine näide on kõigi aegade noorimast Nobeli preemia laureaadist Malala Yousafzaist.

      Lühike sissejuhatav loeng pealkirjaga "Noorte aktivism", milles selgitatakse noorte aktivismi mõistet.




       




       Loengu Powerpoint esitlus on leitav siit.





    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - XVII - Noorte aktiivsus Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Noorte aktivismi jõud: Malala Yousafzai URL
      Students must
      Märgi tehtuks
        

      Class Dismissed – I am MalalaMalala Yousafzai oli vaid 17-aastane, kui ta sai Nobeli rahupreemia oma võitluse eest laste ja noorte rõhumise vastu ning kõigi laste õiguse eest haridusele. Malala sündis Pakistanis Swati orus, mis asub Afganistani piiri lähedal. Tema pere juhtis mitmeid koole selles piirkonnas ning tüdrukuna oli ta hea õpilane ja unistas arstiks saamisest. Tema kodupiirkond sattus perioodiliselt Talibani kontrolli alla, kes kehtestasid oma kontrolli all olevates kohtades ranged seadused ja keelasid tüdrukutel hariduse omandamise, ähvardades neid karituse- või surmaga.


      Malala Yousafzait tutvustav lühivideo on leitav
      . 

      Dokumentaalfilm Malalast "Class dismissed" on leitav siit.


      Oma Nobeli kõnes rõhutas Malala Yousafzai, et ta tegutseb tuhandete, isegi miljonite noorte tüdrukute nimel, kes on haridusest ilma jäänud. Ta ei ilmunud tseremooniale üksi, vaid ta kutsus kohale oma noored sõbrad üle terve maailma, kes koos temaga võitlevad sama eesmärgi nimel. Praegu jätkab ta oma võitlust ja on avanud Liibanonis kooli Süüria põgenikele, kus pakutakse haridust ja täiendõpet 14-18-aastastele tüdrukutele. Malala Yousafzai loo viimase osana ja näitena ühe noore inimese võimest mõjutada maailma, anname siinkohal võimaluse tutvuda täies mahus tema Nobeli rahupreemia kõnega.

      i


    • URL ikoon
      Noorte aktivism: Greta Thunberg URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      undefinedGreta Thunberg on Rootsi päritolu teismeline keskkonnaktivist, kes on rahvusvaheliselt tuntud oma maailma juhtidele suunatud üleskutsete tõttu kliimamuutuse vastu võitlemiseks. Esialgselt sai Thunberg kuulsaks tänu oma noorele eale ja otsekohesusele nii avalikkuse kui ka maailmaliidrite ees. Ta on kritiseerinud riikide juhte selle eest, et nad ei ole astunud piisavaid samme kliimakriisi lahendamiseks.

      Pärast seda, kui Thunberg kõneles 2018. aasta ÜRO kliimamuutuse konverentsil, hakkasid igal nädalal kusagil maailmas toimuma tudengite meeleavaldused. 2019. aastal toimus mitmeid koordineeritud linnadeüleseid proteste, millest igaühes osales üle miljoni õpilase. Lennukiga lendamise vältimiseks, ületas Thunberg ookeani Põhja-Ameerikasse, kus ta osales 2019. aasta ÜRO kliimameetmete tippkohtumisel. Tema sealne kõne, milles ta hüüdis oma kuulsa "Kuidas te julgete", levis laialdaselt nii ajakirjanduses kui ka muusikas.

      Tema ootamatu tõus maailmakuulsuse tippu on teinud temast korraga nii liidri kui ka kriitikute sihtmärgi, eriti oma vanuse tõttu. The Guardian ja teised ajalehed on tema mõju maailmaareenil kirjeldanud kui "Greta efekti". Ta on saanud mitmeid autasusid ja auhindu, sealhulgas Šoti Kuningliku Geograafiaseltsi auliikme tiitli, ta on kantud Times'i 100 mõjukaima inimese nimekirja, ta on Times'i noorim aasta inimene, ta on kantud Forbes’i maailma 100 võimsama naise nimekirja (2019) ja ta on olnud kolm korda järjest Nobelirahupreemia kandidaat (2019-2021).


      Greta 2019. a kõne "

      "


      „

      “ on 2020. aasta dokumentaalfilm, mis räägib Greta Thunbergist, teismelisest Rootsi kliimaaktivistist, tema rahvusvahelisest ristisõjast eesmärgiga panna inimesi kuulama teadlasi maailma keskkonnaprobleemidest. 15-aastane Greta Thunberg alustab koolis kliimastreike. Ta jätab kooli pooleli ja istub parlamendi ees, et näidata poliitikutele, et kui nemad ei hooli tema tulevikust, siis miks peaks tema seda tegema? See on film tegutsemisest kliimamuutuse peatamiseks, enne kui on liiga hilja.


    • Fail ikoon
      17. TUNNI ÕPPEKAVA - NOORTE AKTIVISM Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 18. Õppetund - Sotsiaalmeedia ja aktiivsus


    18. Õppetund

    Teema „Sotsiaalmeedia ja aktivism“ käsitleb aktivismi mõistet sotsiaalmeedias. Saate teada sotsiaalmeedia mõistest üldiselt, seda ümbritsevatest diskussioonidest, eelkõige seoses küsimusega, kas sotsiaalmeedia suurendab või vähendab noorte aktivismi ja poliitilist aktiivsust.


    Vaadake lühikest 18. ÕPPETUNDI tutvustavat videot. 





    • Lehekülg ikoon
      Sotsiaalmeedia ja noorte aktivism Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Loengus „Sotsiaalmeedia ja noorte aktivism“ käsitletakse noorte aktivismi tänapäeva IT-keskkonnas. Mõned teadlased väidavad, et noorte aktivism on madalseisus ning toovad välja selliseid liikumisi nagu näiteks Mustad Pantrid USA-s, kes võitlesid mustanahaliste ja rõhutud inimeste õiguste eest Ameerikas, või üliõpilasliikumine ja sõjavastane liikumine Vietnami sõja ajal. Samuti olid õpilased tugevalt kaasatud sotsiaalse õigluse ja kodanikuõigeste liikumisse, naiste õiguste liikumisse ning tegelesid aktiivselt selliste teemadega nagu keskkonnaprobleemid ja sõnavabadus. Räägitakse, et tänapäeva on noored enesekesksed, nartsissistlikud ega ole aktiivsed kodanikud.






      Osad teadlased aga leiavad, et lugematu arv noori on aktiivselt kaasatud liikumistesse, mis asuvad väljaspool traditsioonilisi poliitilisi gruppe. 

      Kassimir järeldab, et "meie arusaam tänapäeva noorte aktivismist - kohalikust ja globaalsest, riiklikust ja rahvusvahelisest - jääb paraku maha noorte poliitilisest praktikast... Paljud noored on leidnud oma hääle ja räägivad muutustest".

      Niisiis, kuid kasutavad noored sotsiaalmeediat aktivismi vahendina?

      Tänapäeva noorte aktivismis kasutatakse aktiivselt Facebooki ja Twitterit: tehnoloogia areng on tekitanud uue viisi noorte aktivismi mõistmiseks. Noored muudavad tänapäeva maailma, "kuid eelkõige vahenditega ja meetoditega, mis on täiskasvanute jaoks tundmatud".

      Loengu powerpoint ettekanne on leitav siit.





    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - XVIII - Sotsiaalmeedia ja aktiivsus Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • Lehekülg ikoon
      Noorte meediaaktivismi jõud: Kony 2012 Lehekülg
      Students must
      Märgi tehtuks

      Kony 2012 - Wikipedia"Kony 2012" on dokumentaalfilm, mille filmis 2012. aastal heategevusorganisatsioon Invisible children. Organisatsiooni Invisible Children asutasid 2004. aastal kolm filmitegijat - Jason Russell, Bobby Bailey ja Lauren Poole, et tõsta teadlikkust ja tuua kohtu ette Joseph Kony, kes oli Lords Resistance Army juht. Antud paramilitaarne rühmitus oli toona vastutav tuhandete laste röövimise ja vägistamise eest ning põhjustas üle miljoni inimese ümberasustamise Ugandas. 2005. aastal, aasta pärast Invisible Children'i asutamist, sai Joseph Kony’st Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt kõige tagaotsitavam mees ning erinevate hinnangute kohaselt ei olnud tema tegevusel „muid poliitilisi ega eetilisi motiive peale oma jõhkra võimu kehtestamise“.


    • URL ikoon
      Kony 2012 dokumentaalfilm URL
      Students must
      Märgi tehtuks

      KONY 2012 - Home | Facebook

      "Kony 2012" on Ameerika Ühendriikide nvisible Children Inc 2012. a lühidokumentaalfilm.


    • Fail ikoon
      Kuidas luua Youtube kanal Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Käesolev video juhendab teid Youtube'i kanali loomisel. See sisaldab algajatele mõeldud samm-sammulist õpetust ja kirjeldab konto loomist.


    • Fail ikoon
      18. TUNNI ÕPPEKAVA - SOTSIAALMEEDIA JA AKTIVISM Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 19. Õppetund - Avaldamine ja postitamine

    19. Õppetund

    Avaldamine ja postitamine

    Käesolevas õppetunnis tutvustatakse mõningaid võimalusi oma tööde avaldamiseks ja postitamiseks. Antud moodul keskendub eelkõige kirjalikele artiklitele. Esmalt tutvustame ja näitame Transnational Youth Magazine’i ehk TYM, mis on esimeseks võimaluseks Teie tööde avaldamiseks.



    Vaadake lühikest 19. ÕPPETUNDI tutvustavat videot





    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - XIX - Avaldamine ja postitamine Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • URL ikoon
      Transnational Youth Magazine jaoks kirjutamine URL
      Students must
      Märgi tehtuks


      Translational Youth Magazine (TYM) on Mediactive Youth'i algatuse tulemusena ümberkujundatud ajakiri. See sisaldab paljusid noorte aktivistide tekste kümnetest riikidest üle kogu maailma. Osa noortest aktivistidest avaldas just siin oma esimesed artiklid. Seega ootame ka teie panust, sõltumata sellest, kas olete alles alustav või juba kogenud autor.



    • Fail ikoon
      19. TUNNI ÕPPEKAVA - AVALDAMINE JA POSTITAMINE Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

  • 20. Õppetund - Segaõpe




    20. ÕPPETUND


    Segaõpe ehk põimõpe


    Käesolev õppetund on sissejuhatuseks kombineeritud õppemeetodisse. Saate teada, mida tähendab segaõpe ehk põimõpe. Samuti saate teada selle määratlusest õpetamispraktikana, mis ühendab veebipõhiseid ja traditsioonilisi näost-näkku hariduslikke tegevusi.



    Vaadake lühikest 20. ÕPPETUNDI tutvustavat videot.





    • Lehekülg ikoon
      12 segaõppe näidet Lehekülg


      Teachtought  veebilehelt leiate kasuliku ning illustratiivse graafiku 12. segaõppe näidisega.


    • Fail ikoon
      Meediakirjaoskuse haridus - XX - Segaõpe Fail
      Students must
      Märgi tehtuks

      Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

    • Andmebaas ikoon
      Segaõppe veebiressursid Andmebaas

      „Mis on segaõpe“ on MBHU poolt loodud kasulik lühivideo, mis tutvustab antud kontseptsiooni ning kus segaõpet defineeritakse järgnevalt:

      Segaõpe tähendab põhimõttelist muutust hariduse kujundamisel. Selles kasutatakse digitaalsete õpiobjektide ja aktiivsete õppemeetodite kombinatsiooni eesmärgiga parandada õpikogemust ja -tulemusi. Põimõpet rakendavates õppesessioonides kasutatakse näost-näkku tunde eeskätt nendeks tegevusteks, kus olulisel kohal on osalejate vahetu interaktsioon.

      Teine Youtube'i video "Segaõpe ja ümberpööratud õpe" selgitab üksikasjalikult, mis on segaõpe ja käsitleb selle ühte mudelit – „ümberpööratud õpe“ (ingl flipped classroom), mis on kõige levinum ja oma kasulikkust tõestanud mudel.


      Mis on segaõpe? Segaõpe on hariduslik võte, mis hõlmab veebimaterjalide ja kontaktõppe kombinatsiooni. „Ümberpööratud õpe“ on segaõppe liik, kus õpilased vaatavad loengumaterjali kodus ja teevad õppetööd klassis. Rohkem videoid leiate veebilehelt http://osms.it/more.

      Kolmas video, Blended Learning: Making it Work in Your Classroom, mille autoriks on Edutopia, on näide sellest, kuidas segaõpe klassiruumis välja näeb. Siin on segaõpet defineeritud järgmiselt:

      Kooliülene lähenemisviis segaõppele, mis võimaldab õpetajatel paindlikult rakendada  nende õpilaste vajadustele vastavat veebipõhist õpet.


    • Fail ikoon
      20. TUNNI ÕPPEKAVA - SEGAÕPE Fail



      Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.