Meediapädevuse haridus koolitajatele

Ülaltoodud veebilingil olevad juhised tutvustavad koolitajatele põimõppe ning noortega töötamise meetodeid. Antud juhised on peamiseks juhendmaterjaliks koolituse läbiviimisel. Need aitavad luua, viia läbi ning hinnata meediakirjaoskuse tunde ning on mõeldud kasutamiseks koos Meediakirjaoskuse käsiraamatuga ning meediakirjaoskuse haridusliku õppekavaga, mis samuti valmisid käesoleva projekti käigus.

Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

Meedia ja kommunikatsiooni mõistete tähendust tutvustav lühivideo.

Prezi ettekande ja loengu leiate siit.

Niisiis, mis on see meedia, ja täpsemalt, massimeedia, mis on muutunud niivõrd oluliseks tänapäeval? Meedia rolli mõistmiseks peame esmalt aru saama meedia rollist kommunikatsiooniprotsessis. Sõna „meedia“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „medium“, mis tähendab midagi vahel olevat. Seega on meedia miski, mis on vahendajaks kommunikatsiooniprotsessis. Midagi, mis ühendab ja edastab osalejate sõnumeid suhtluse ajal.

Kommunikatsiooni klassikalises mudelis, nii nagu seda on kirjeldanud vene päritolu keeleteadlane Roman Jakobson, on 2 põhikomponenti:

Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

See lühike, 5 küsimusest koosnev Kahooti test sisaldab kommunikatsiooni ja (massi)meedia õppetunniga seotud küsimusi.

Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

Lühikene meediakirjaoskust tutvustav videoloeng.

Loengu Prezi ettekande leiate siit.    

Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

Lugemine- Pariisi 2007. a Meediahariduse deklaratsioon

UNESCO võtab meediakirjaoskust tõsiselt!

Juba 1982. aastal tegi UNESCO nn Grunewaldi deklaratsiooni, milles märgiti:

„Me elame maailmas, kus meedia on kõikjal: üha suurem hulk inimesi veedab palju aega vaadates televiisorit, lugedes ajalehti ja ajakirju, mängides plaate ja kuulates raadiot. Mõnedes riikides veedavad lapsed televiisorit vaadates rohkem aega, kui koolis käies."

‘Selle asemel, et mõista hukka või toetada meedia vaieldamatut jõudu, peame leppima selle märkimisväärse mõju- ja levikuga, kui juba väljakujunenud tõsiasjaga ning tunnustama seda tänapäeva maailma kultuuri olulise elemendina. Ei tohi alahinnata kommunikatsiooni ja meedia rolli arenguprotsessis ega ka meedia funktsiooni aktiivse ühiskonnaelus osalemise vahendina. Poliitilised ja hariduslikud süsteemid peavad tunnistama oma kohustust edendada kodanikes kommunikatsiooninähtuste kriitilist mõistmist."

2007. aastal tegi UNESCO Pariisis järjekordse deklaratsiooni, mida saate lugeda ülevalt või siit.

Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

Lugege kogu õppetüki sisu ülaltoodud lingilt.

Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

Loeng "Ajakirjanduse aluspõhimõtted" tutvustab neid põhilisi asju, mida me ootame igalt healt meediakajastuselt. Selle olemus on kokku võetud 5 W ja 1H põhimõttega, mis tähendab, et teave peaks sisaldama vastuseid järgmisele viiele küsimusele: kes (inl who), mis (ingl what), miks (ingl why), millal (ingl when), kus (ingl where) ning kuidas (ingl how).

Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. 

Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

Lühike Kahoot test ajakirjanduse aluspõhimõtetest.

Kasulik nõuanne - kui kahtled, hoidu fotode eest!

Antud ettekanne võtab kokku vastutustundliku ajakirjanduse arengu ja toob näiteid uuriva ajakirjanduse ajaloo kõige mõjukamatest juhtumitest - Watergate'i skandaal, WikiLeaks, Panama paberid...

Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks.

See lühike videoloeng toob välja ajakirjanduse 10 põhireeglit ehk 10 praktilist hea ajakirjanduse nõuannet , mis on loodud tuginedes Jeremy Porteri blogile Journalistics.

Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. 

Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt.

Uurivat ajakirjandust on sageli defineeritud ajakirjanduse vormina, kus ajakirjanikud uurivad süvitsi ühte huvipakkuvat teemat, näiteks raskeid kuritegusid, poliitilist korruptsiooni või ettevõtete poolt toimepandud rikkumisi.

Uurivate ajakirjanike organisatsioonid 

Uuriva ajakirjanduse allikad:

Internet pakub mitmeid kasulikke, praktilisi ja sisukaid käsiraamatuid uuriva ajakirjanduse kohta, kus on antud samm-sammult juhised, kuidas leida lugu, seda jälgida, käsitleda allikaid, määratleda minimaalne ja maksimaalne hüpotees jne.

"Laienda uuriva ajakirjanduse mõistet"

"Ärge piirake ennast! Uurimisreportaaž hõlmab enamat, kui korruptsiooni ja kuritegevust paljastavat lugu. Oluliste ja sobivate teemade hulka kuuluvad ka need lood, mis selgitavad süsteemide edulugusid ja ebaõnnestumisi või rekonstrueerivad keerulisi sündmusi. Paljud ajakirjanikud on leidnud, et lugejad tunnevad suurt huvi selle vastu, kuidas asjad toimivad, mis toimub ja kuidas see võib mõjutada tavainimest."

Serbia uuriva ajakirjaniku ja auhinnavõitja Branko Čečeni lühiartikkel Investigative Journalism, From BIRN’s Probe to Porn Vids

What is investigative journalism? Konrad Adenaueri fondi (Aafrika) publikatsioon ja veebileht: „Selleks ajaks, kui olete selle peatüki läbi lugenud ning harjutused läbi töötanud, oskate:

Määratleda uuriva ajakirjanduse praktikat; arutleda uuriva ajakirjaniku missiooni ja mõnede põhireeglite üle, mida ta peab järgima; arutleda oskuste ja isiklike omaduste üle, mida uurivad ajakirjanikud vajavad; määratleda uurivate lugude jaoks sobivad teemad ja lähenemisviisid; arutleda, kritiseerida ning tuletada näiteid Aafrika ja muu uuriva ajakirjanduse näidetest."

"Kogumik" on täiendav koolitusmaterjal, mille eesmärgiks on edendada heade tavade vahetamist ja võrgustike loomist uuriva ajakirjanduse valdkonnas üle kogu maailma. Kogumik sisaldab üle 20 hiljutise uuriva ajakirjanduse loo tervest maailmast, mis hõlmavad mitmesuguseid aktuaalseid teemasid ning pakuvad UNESCO-le erilist huvi, nagu näiteks teabevabadus, hea valitsemistava, sotsiaalsed ja õigusküsimused, keskkond, tervishoid ja sooline võrdõiguslikkus... millele järgneb selgitus selle kohta, kuidas autorid oma uurimistöö läbi viisid ja artiklit kirjutasid. Paljud autorid kuuluvad Ülemaailmsesse Uuriva Ajakirjanduse võrgustikku ning väljatoodud lood on näited kaasaegsetest võtetest ja kõrgetest standarditest.

Investigative Journalism: Context and Practice, toimetaja Hugo de Burgh

Investigative Journalism on kriitiline ja arutlev sissejuhatus uuriva ajakirjanduse traditsioonidesse ja tavadesse. Alustades ajaloolise ülevaatega, selgitavad autorid, kuidas uurivat ajakirjandust tuleks mõista massimeedia kontekstis. Nad arutlevad selle seoste üle õigussüsteemiga, eetika üle uurimistegevuses ja uute tehnoloogiate mõjust ajakirjandustavadele.