Meediapädevuse haridus koolitajatele
Teema | Nimi | Kirjeldus |
---|---|---|
Meediakirjaoskuse JUHISED | Ülaltoodud veebilingil olevad juhised tutvustavad koolitajatele põimõppe ning noortega töötamise meetodeid. Antud juhised on peamiseks juhendmaterjaliks koolituse läbiviimisel. Need aitavad luua, viia läbi ning hinnata meediakirjaoskuse tunde ning on mõeldud kasutamiseks koos Meediakirjaoskuse käsiraamatuga ning meediakirjaoskuse haridusliku õppekavaga, mis samuti valmisid käesoleva projekti käigus. |
|
Õppetund 1 - Sissejuhatus | Meediakirjaoskus - Õppetund 1 - Sissejuhatus | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
1. TUNNI ÕPPEKAVA – SISSEJUHATUS | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
Õppetund 2 - Meedia ja kommunikatsioon | 2. Õppetund - Meedia ja kommunikatsioon | Meedia ja kommunikatsiooni mõistete tähendust tutvustav lühivideo.
Prezi ettekande ja loengu leiate siit.
Niisiis, mis on see meedia, ja täpsemalt, massimeedia, mis on muutunud niivõrd oluliseks tänapäeval? Meedia rolli mõistmiseks peame esmalt aru saama meedia rollist kommunikatsiooniprotsessis. Sõna „meedia“ tuleneb ladinakeelsest sõnast „medium“, mis tähendab midagi vahel olevat. Seega on meedia miski, mis on vahendajaks kommunikatsiooniprotsessis. Midagi, mis ühendab ja edastab osalejate sõnumeid suhtluse ajal. Kommunikatsiooni klassikalises mudelis, nii nagu seda on kirjeldanud vene päritolu keeleteadlane Roman Jakobson, on 2 põhikomponenti: |
Meediakirjaoskus - Õppetund 2 - Meedia ja kommunikatsioon | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Kommunikatsiooni ja massimeedia test | See lühike, 5 küsimusest koosnev Kahooti test sisaldab kommunikatsiooni ja (massi)meedia õppetunniga seotud küsimusi. |
|
2. TUNNI ÕPPEKAVA – MEEDIA JA KOMMUNIKATSIOON | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
Õppetund 3 - Mis on meediakirjaoskus? | Mis on meediakirjaoskus? | |
Meediakirjaoskuse haridus - III - Mis on meediakirjaoskus? | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Lugemine - Pariisi 2007. a Meediahariduse deklaratsioon | Lugemine- Pariisi 2007. a Meediahariduse deklaratsioonUNESCO võtab meediakirjaoskust tõsiselt! Juba 1982. aastal tegi UNESCO nn Grunewaldi deklaratsiooni, milles märgiti: „Me elame maailmas, kus meedia on kõikjal: üha suurem hulk inimesi veedab palju aega vaadates televiisorit, lugedes ajalehti ja ajakirju, mängides plaate ja kuulates raadiot. Mõnedes riikides veedavad lapsed televiisorit vaadates rohkem aega, kui koolis käies." ‘Selle asemel, et mõista hukka või toetada meedia vaieldamatut jõudu, peame leppima selle märkimisväärse mõju- ja levikuga, kui juba väljakujunenud tõsiasjaga ning tunnustama seda tänapäeva maailma kultuuri olulise elemendina. Ei tohi alahinnata kommunikatsiooni ja meedia rolli arenguprotsessis ega ka meedia funktsiooni aktiivse ühiskonnaelus osalemise vahendina. Poliitilised ja hariduslikud süsteemid peavad tunnistama oma kohustust edendada kodanikes kommunikatsiooninähtuste kriitilist mõistmist." 2007. aastal tegi UNESCO Pariisis järjekordse deklaratsiooni, mida saate lugeda ülevalt või siit. |
|
Meediakirjaoskus ja "Uus humanism" - Veebilingid ja allikad | ||
3. TUNNI ÕPPEKAVA - MIS ON MEEDIAKIRJAOSKUS | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
4. ÕPPETUND - Meediasõnumite kriitiline lugemine | Loeng - Meediasõnumite kriitiline lugemine (31:08) | Meediasõnumite kriitiline lugemine tähendab teadlikuks olemist ja kriitilist mõtlemist selle üle, millisest vaatenurgast lugu räägitakse. Illustreerime seda punkti vaadeldes mitut erinevat meediakajastust Süüria kriisist. Loengu Prezi ettekanne on leitav siit.
|
Meediakirjaoskuse haridus - IV - Meediasõnumite kriitiline lugemine | Lugege kogu õppetüki sisu ülaltoodud lingilt. |
|
4. TUNNI ÕPPEKAVA - MEEDIASÕNUMITE KRIITILINE LUGEMINE | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
Õppetund 5 - Ajakirjanduse aluspõhimõtted | Loeng - Ajakirjanduse alused (09:06) | Loeng "Ajakirjanduse aluspõhimõtted" tutvustab neid põhilisi asju, mida me ootame igalt healt meediakajastuselt. Selle olemus on kokku võetud 5 W ja 1H põhimõttega, mis tähendab, et teave peaks sisaldama vastuseid järgmisele viiele küsimusele: kes (inl who), mis (ingl what), miks (ingl why), millal (ingl when), kus (ingl where) ning kuidas (ingl how). Loengu Prezi ettekanne on leitav siit.
|
Meediakirjaoskus haridus - V - Ajakirjanduse aluspõhimõtted | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Ajakirjanduse aluspõhimõtete test | Lühike Kahoot test ajakirjanduse aluspõhimõtetest. Kasulik nõuanne - kui kahtled, hoidu fotode eest! |
|
(Hea) ajakirjanduse väga lühike ajalugu | Antud ettekanne võtab kokku vastutustundliku ajakirjanduse arengu ja toob näiteid uuriva ajakirjanduse ajaloo kõige mõjukamatest juhtumitest - Watergate'i skandaal, WikiLeaks, Panama paberid... |
|
5. TUNNI ÕPPEKAVA - AJAKIRJANDUSE ALUSPÕHIMÕTTED | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
6. Õppetund - Top 10 ajakirjanduse reeglit | Loeng- Top 10 ajakirjanduse reeglit (04:25) | See lühike videoloeng toob välja ajakirjanduse 10 põhireeglit ehk 10 praktilist hea ajakirjanduse nõuannet , mis on loodud tuginedes Jeremy Porteri blogile Journalistics. . Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. |
Meediakirjaoskuse haridus - VI - Top 10 ajakirjanduse reeglit | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Uuriv ajakirjandus | Uurivat ajakirjandust on sageli defineeritud ajakirjanduse vormina, kus ajakirjanikud uurivad süvitsi ühte huvipakkuvat teemat, näiteks raskeid kuritegusid, poliitilist korruptsiooni või ettevõtete poolt toimepandud rikkumisi. Uurivate ajakirjanike organisatsioonid •IRE (www.ire.org) – juba aastaid ühendab ajakirjanikke, toimetajaid, haridustöötajaid ja koolitajaid ning üliõpilasi nii USAst kui ka ülejäänud maailmast. •Global Investigative Journalism Network asutati 2003. aastal ning sinna kuuluvad kõikide riikide, piirkondade ja kontinentide uurivate ajakirjanike organisatsioonide liikmed. |
|
Uuriva ajakirjanduse allikad | Uuriva ajakirjanduse allikad: Internet pakub mitmeid kasulikke, praktilisi ja sisukaid käsiraamatuid uuriva ajakirjanduse kohta, kus on antud samm-sammult juhised, kuidas leida lugu, seda jälgida, käsitleda allikaid, määratleda minimaalne ja maksimaalne hüpotees jne. "Laienda uuriva ajakirjanduse mõistet" "Ärge piirake ennast! Uurimisreportaaž hõlmab enamat, kui
korruptsiooni ja kuritegevust paljastavat lugu. Oluliste ja sobivate teemade
hulka kuuluvad ka need lood, mis selgitavad süsteemide edulugusid ja ebaõnnestumisi või rekonstrueerivad keerulisi sündmusi. Paljud ajakirjanikud on
leidnud, et lugejad tunnevad suurt huvi selle vastu, kuidas asjad toimivad, mis
toimub ja kuidas see võib mõjutada tavainimest." Serbia uuriva ajakirjaniku ja auhinnavõitja Branko Čečeni lühiartikkel Investigative Journalism, From BIRN’s Probe to Porn Vids What is investigative journalism? Konrad Adenaueri fondi (Aafrika) publikatsioon ja veebileht: „Selleks ajaks, kui olete selle peatüki läbi lugenud ning harjutused läbi töötanud, oskate: Määratleda uuriva ajakirjanduse praktikat; arutleda uuriva ajakirjaniku missiooni ja mõnede põhireeglite üle, mida ta peab järgima; arutleda oskuste ja isiklike omaduste üle, mida uurivad ajakirjanikud vajavad; määratleda uurivate lugude jaoks sobivad teemad ja lähenemisviisid; arutleda, kritiseerida ning tuletada näiteid Aafrika ja muu uuriva ajakirjanduse näidetest." "Kogumik" on täiendav koolitusmaterjal, mille eesmärgiks on edendada heade tavade vahetamist ja võrgustike loomist uuriva ajakirjanduse valdkonnas üle kogu maailma. Kogumik sisaldab üle 20 hiljutise uuriva ajakirjanduse loo tervest maailmast, mis hõlmavad mitmesuguseid aktuaalseid teemasid ning pakuvad UNESCO-le erilist huvi, nagu näiteks teabevabadus, hea valitsemistava, sotsiaalsed ja õigusküsimused, keskkond, tervishoid ja sooline võrdõiguslikkus... millele järgneb selgitus selle kohta, kuidas autorid oma uurimistöö läbi viisid ja artiklit kirjutasid. Paljud autorid kuuluvad Ülemaailmsesse Uuriva Ajakirjanduse võrgustikku ning väljatoodud lood on näited kaasaegsetest võtetest ja kõrgetest standarditest. Investigative Journalism: Context and Practice, toimetaja Hugo de Burgh Investigative Journalism on kriitiline ja arutlev sissejuhatus uuriva ajakirjanduse traditsioonidesse ja tavadesse. Alustades ajaloolise ülevaatega, selgitavad autorid, kuidas uurivat ajakirjandust tuleks mõista massimeedia kontekstis. Nad arutlevad selle seoste üle õigussüsteemiga, eetika üle uurimistegevuses ja uute tehnoloogiate mõjust ajakirjandustavadele. ISTRAŽIVAČKO NOVINARSTVO, avaldas Friedrich Ebert Stiftung, Sarajevo, 2009 (bosnia/horvaatia/serbia keeltes) |
|
Harjutus: Uudise kava koostamine | Käesoleva (võetud MediaLit.org) harjutuse eesmärgiks on omandada parem ülevaade meediasõnumite konstrueerimisest. Meediasisu loojad pidevalt otsustavad, mida lisada ja mida jätta välja omavahel konkureerivate vajaduste tasakaalustamiseks. Mängides uudistelooja rolli ja korraldades lihtsa 30-minutilise teleuudiste saate, saate kogeda, kuidas tehakse kriitilisi valikuid selle kohta, mida näidata ja mida mitte. Eesmärk: harjutuse lõpuks olete… 1. Kogenud uudistetoimetaja rolli. 2. Määratlenud tegurid, mis mõjutavad uudiste hinnanguid. 3. Uurinud uudiste konstrueeritud olemust, st teadvustanud, kuidas subjektiivsed valikud mõjutavad kajastatavaid uudiseid.Teie ülesanded: I. Esiteks, minge Newseum veebilehele, kust leiate üle 400 47-st riigist pärit ajalehe esikaane. „Kaardivaade“ aitab Teil leida kohalikke või lähedal asuvaid ajalehti.II. Võrrelge erinevate ajalehtede esilehti - milliseid lugusid on rohkem? Millised on ainult ühel esilehel? Milliseid tundeid või muljeid tekitavad erinevad ajalehed? Võrrelge sama loo pealkirju kahes erinevas ajalehes. Kuidas erineb pealkirjade tonaalsus? Kuidas mõjutavad pealkirjad loo lugemist? Võrrelge sama looga seotud fotosid kahes ajalehes. Mille poolest on fotod sarnased või erinevad? Milliseid fotosid on kasutatud loo illustreerimiseks? Kuidas mõjutavad Teie arvates pealkirjad ja fotod uudislugude tõlgendamist? III. Looge ise omaenda esileht. Püüdke seda tehes mõelda - Kuidas ja miks otsustasite valida teatud sündmused ja teised välja jätta? Milliseid fotosid/visuaalseid elemente lisate ja miks? Milliseid pealkirju ja alapealkirju valisite - kas need on tõesti neutraalsed ja millist sõnumit need edastavad? |
|
6. TUNNI ÕPPEKAVA - TOP 10 AJAKIRJANDUSE REEGLIT | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
7. Õppetund - Kirjutamise põhireeglid | Loeng - Kirjutamise põhireeglid (10:46) |
Igal lool ja igal kirjutatud tekstil on oma loogika, mis järgib teatud põhimõtteid. Antud lühiloeng Kirjutamise põhireeglid (10:46) eesmärgiks on tuvastada need kirjutamise aluspõhimõtted või -loogika, mis peaksid sisalduma igas tekstis. Loengu Prezi ettekanne on leitav siit.
|
Meediakirjaoskus - VII - Kirjutamise põhireeglid | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
7. TUNNI ÕPPEKAVA - KIRJUTAMISE PÕHIREEGLID | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
8, ÕPPETUND - Mis on stiil? | Meediakirjaoskus - VIII - Mis on stiil? | Lugege kogu õppetunndi sisu ülaltoodud lingilt. |
Stiilne kirjutamine - kokkuvõte | John R. Trimble'i raamat "Writing with Style: Conversations on the Art of Writing„ on kasulik kokkuvõte stiili peamistest punktidest:1 “Alustamine” |
|
Edasijõudnud kirjutamisoskuste test | Kirjtamisoskuste proovieksami test: (välja töötatud IELTS poolt) IELTS test on üks kõige levinumaid ja universaalselt aktsepteeritumaid inglise keele teste. IELTS tähendab „International English Language Testing System“. Keeleoskuse testi töötas välja ja korraldab Briti Nõukogu koostöös IDP Education’i ja Cambridge Assessment English’iga. IELTS-süsteem on kõrgelt hinnatud ja laialdaselt tunnustatud, kui maailma kõige populaarsem inglise keele tasemeeksam kõrghariduse omandamiseks ja ülemaailmseks rändeks. Olenemata sellest, kas soovite õppida, edendada oma karjääri või asuda elama ingliskeelsesse riiki, võib IELTS sillutada Teile selleks teed. Ülaltoodud lingil saate teha 2 näidistesti. |
|
8. TUNNI ÕPPEKAVA - MIS ON STIIL? | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
9. Õppetund - 10 parimat kompositsiooni põhiprintsiipi | Loeng IX - 10 parimat kompositsiooni põhiprintsiipi | Antud moodul käsitleb 10 teksti koostamise põhireeglit. Siinkohal tugineme lühikesele, kuid tuntud raamatule pealkirjaga „The elements of style“, mis oli kirjutatud juba 100 aastat tagasi William Strunk’i poolt. Pool sajandit hiljem oli raamat täiendatud Elwyn White'i poolt. Paljud käsitlevad seda parima allikana alustavate ajakirjanike jaoks. Antud raamatus on vaid mõnekümne leheküljega kokku võetud enamik inglise keele reegleid ja enimlevinud vigu.
Loengu Prezi ettekanne on leitav siit.
|
Meediakirjaoskus - IX - 10 parimat kompositsiooni põhiprintsiipi | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Kirjutamise ja meediapädevuse põhireeglite kordamine | Kahoot 12 küsimusest koosnev hea kirjutamise ja meediapädevuse test. Edu! |
|
Stiili elemendid - Teksti koostamine | „The Elements of Style“ on tuntud lühiraamat, mille autoriks on William Strunk ning mida lühendas E.B. White ligi sada aastat tagasi. Sellest on tehtud mitmeid väljaandeid ning seda peetakse siiani üheks parimaks käsiraamatuks heas inglise keeles kirjutamisest. Palun lugege tähelepanelikult jaotist - Kompositsiooni aluspõhimõtted lk 15-32. |
|
9. TUNNI ÕPPEKAVA - 10 PARIMAT KOMPOSITSIOONI PÕHIPRINTSIIPI | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
10. Õppetund - Kümme parimat kasutusreeglit | Loeng - Kasutamise põhireeglid |
Koolituse järgmiseks teemaks on kümne elementaarse hea kasutuse reegli loetelu, mis on omamoodi „top 10“ inglise keele grammatika põhireeglit ning kõige levinumat viga. Meie allikaks on juba mainitud raamat "Elements of Style", mille William Strunk kirjutas 100 aastat tagasi ja mida seejärel kaasajastas Elwyn White pool sajandit tagasi.
Loengu Prezi ettekanne on leitav siit. |
Meediakirjaoskuse haridus - X - Kirjutamise põhireeglid | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Stiili elemendid - kasutamine | „The Elements of Style“ on tuntud lühiraamat, mille autoriks on William Strunk ning mida lühendas E.B. White ligi sada aastat tagasi. Sellest on tehtud mitmeid trükke ning seda peetakse siiani üheks parimaks käsiraamatuks heas inglise keeles kirjutamisest. Palun lugege tähelepanelikult jaotist - Kompositsiooni aluspõhimõtted lk 1-15. |
|
Grammatika ja kirjutamise interaktiivsed testid | Antud veebilehel on nimekiri mitmetest interaktiivsetest grammatika- ja kirjutamistestidest, mida saate soovi korral kasutada. Need hõlmavad kõiki peamisi valdkondi, nagu näiteks: LAUSEOSAD, VERBID, OSALAUSED JA LAUSED, STRUKTUURIVEAD, KIRJAVAHEMÄRGISTUS JA ALUSMEHHANIKA, ASESÕNADE KASUTAMINE, STILISTILISED ARVAMUSED, ASENDUSED, ÕIGEKIRI, SÕNAVARA ja muud üldised grammatika testid. |
|
10. TUNNI ÕPPEKAVA - 10 PARIMAT KASUTUSREEGLIT | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
11. Õppetund - Kontseptsiooni kirjutamine | Meediakirjaoskuse haridus - XI - Kontseptsiooni kirjutamine | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
Kontseptsiooni koostamise test | See lühike Kahoot test aitab Teil üle vaadata mõned üldised põhimõtted kirjutamise ning tõhusa kontseptsiooni/artikli kavandi koostamise kohta. |
|
11. TUNNI ÕPPEKAVA - KONTSEPTSIOONI KIRJUTAMINE | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
12. Õppetund - Usaldusväärsete allikate leidmine | Meediakirjaoskuse haridus - XII - Usaldusväärsete allikate leidmine | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
Usaldusväärsete allikate leidmise test | Antud Kahoot test aitab korrata usaldusväärsete ja mitteusaldusväärsete allikate teemat. |
|
12. TUNNI ÕPPEKAVA - USALDUSVÄÄRSETE ALLIKATE LEIDMINE | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
13. Õppetund - Valeuudised | Valeuudised | Käesolev esitlus sisaldab põhilist informatsiooni valeuudiste ja nende äratundmise kohta. Samuti leiate siit täiendavaid allikaid ja veebilinke antud teemal. Lühidalt öeldes on "valeuudised" uudislood, mis on valed: lugu ise on fabritseeritud, ilma kontrollitavate faktide, allikate või tsitaatideta. Täiendavad allikad:•Vikipeedia valeuudiste veebilehtede nimekiri, millest enamus avaldab poliitikaga seotud lugusid. •Fact v. Fiction - Fake News: kasulik veebileht, mis sisaldab näiteid võltsitud uudistest, võltsitud uudiste veebilehti, viktoriini ja online mänge võltsitud uudiste tuvastamise ja äratundmise harjutamiseks. •Columbia Journalism Review (CJR) valeuudiste indeks. •Kasulik veebileht valeuudiste allikate tuvastamisest. •Stebbins, Leslie. (2015). Finding Reliable Information Online: Adventures of an Information Sleuth. Lanham, MD: Rowman & Littlefield, 2015 L. Stebbings on avaldanud huvitava raamatu, mille igas peatükis on esitatud näide ühe veebipõhise infootsingu kohta, alates küsimusest, „Kas punane vein on tervisele kasulik?“, kuni „Kuhu lennata puhkama?“. Oma raamatus keskendub ta otsingumootoritele (nt Google) ja infopäringutele vastamisele spetsialiseerunud veebilehtedele ning jälgib nende allikaid ning viimaste tegelikke „juuri“ eesmärgiga näidata, milliseid allikaid võib pidada headeks ja usaldusväärseteks. Balkani veebilehed ja algatused valeuudiste paljastamiseks: |
Meediakirjaoskus haridus - XIII - Valeuudised | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Tõene või väär? Läbige valeuudiste test, et saada teada | „Tõene või võlts?“ on lühike, 10 küsimusest koosnev test, mille on välja töötanud Pulitzeri võitja Politifact. Antud küsimused aitavad Teil kindlaks teha ja hinnata, kas teatav veebileht, artikkel või muu teabeallikas on usaldusväärne või mitte. Pärast testi läbimist saate tagasisidet, kas kõnealune allikas on usaldusväärne või ta on kahtlustäratav ning vajab täiendavat kontrollimist. |
|
13. TUNNI ÕPPEKAVA - VALEUUDISED | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
14. Õppetund - Faktikontroll | Faktikontroll | Lühidalt öeldes on faktikontroll teksti, lause, väite, pildi, filmimaterjali, klipi või mis tahes vormis meie poolt tarbitava, toodetava või avaldatava meediasisu tõepärasuse kontrollimise meetod. Selles ettekandes tutvume: 1) Faktikontrolli- ning valeeudistega uuriva ajakirjanduse kontekstis |
Meediakirjaoskuse haridus - XIV - Faktikontroll | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Faktikontroll test | Tutvuge faktikontrolli testiga! |
|
14. TUNNI ÕPPEKAVA - FAKTIKONTROLL | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
15. Õppetund - Ajakirjanduse eetika | Ajakirjanduse eetika | Ajakirjanduseetika tähendab eetilisi põhimõtteid ja häid tavasid, mida ajakirjanikud peaksid järgima. Society of Professional Journalists - eetikakoodeks on üks kõige tuntumaid ja selgemaid ajakirjanduse eetikanormide väljendusi. Koodeksi nelja tugisammast võib võtta kokku järgnevalt: OTSI TÕDE JA RÄÄGI SELLEST - eetiline ajakirjandus peab olema täpne ja õiglane. Ajakirjanikud peavad olema ausad ja julged teabe kogumisel, kajastamisel ning tõlgendamisel. TEGUTSE SÕLTUMATULT - eetilise ajakirjanduse kõrgeim ja esmane kohustus on teenida avalikkust. MINIMISEERI KAHJU - suhtu allikatesse, subjektidesse, kolleegidesse ja avalikkusesse, kui inimestesse, kes väärivad austust. |
Meediakirjaoskuse haridus- XV - Ajakirjanduse eetika | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
15. TUNNI ÕPPEKAVA - AJAKIRJANDUSE EETIKA | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
16. Õppetund - Esimese mustandi täiustamine | Meediakirjaoskuse haridus - XVI - Esimese mustandi täiustamine | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
16. TUNNI ÕPPEKAVA - ESIMESE MUSTANDI TÄIUSTAMINE | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
17. Õppetund - Noorte aktiivsus | Loeng - Noorte aktivism | Antud koolituse osas räägime noorte aktivismist. Esmalt anname lühiülevaate noorte aktivismist laiemalt ning seejärel keskendume noorte aktivismile meedias. Käsitleme selliseid teemasid nagu: mis on noorteaktivism ning miks on see oluline; millised on noorte aktivismi vormid; kuidas saavad noortest aktivistid; kuidas kasutada sotsiaalmeediat aktivismi vahendina jne. Seejärel tutvume lähemalt 2 näitega noorte aktivismist. Esimene puudutab dokumentaalfilmi „Kony 2012“, mis sai kuulsaks ning põhjustas rahvusvahelise sekkumise kahtlustatava sõjakurjateiga tabamiseks. Teine näide on kõigi aegade noorimast Nobeli preemia laureaadist Malala Yousafzaist. Lühike sissejuhatav loeng pealkirjaga "Noorte aktivism", milles selgitatakse noorte aktivismi mõistet.
Loengu Powerpoint esitlus on leitav siit. |
Meediakirjaoskuse haridus - XVII - Noorte aktiivsus | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Noorte aktivismi jõud: Malala Yousafzai | Malala Yousafzai oli vaid 17-aastane, kui ta sai Nobeli rahupreemia oma võitluse eest laste ja noorte rõhumise vastu ning kõigi laste õiguse eest haridusele. Malala sündis Pakistanis Swati orus, mis asub Afganistani piiri lähedal. Tema pere juhtis mitmeid koole selles piirkonnas ning tüdrukuna oli ta hea õpilane ja unistas arstiks saamisest. Tema kodupiirkond sattus perioodiliselt Talibani kontrolli alla, kes kehtestasid oma kontrolli all olevates kohtades ranged seadused ja keelasid tüdrukutel hariduse omandamise, ähvardades neid karituse- või surmaga. Malala Yousafzait tutvustav lühivideo on leitav . Dokumentaalfilm Malalast "Class dismissed" on leitav siit. Oma Nobeli kõnes rõhutas Malala Yousafzai, et ta tegutseb tuhandete, isegi miljonite noorte tüdrukute nimel, kes on haridusest ilma jäänud. Ta ei ilmunud tseremooniale üksi, vaid ta kutsus kohale oma noored sõbrad üle terve maailma, kes koos temaga võitlevad sama eesmärgi nimel. Praegu jätkab ta oma võitlust ja on avanud Liibanonis kooli Süüria põgenikele, kus pakutakse haridust ja täiendõpet 14-18-aastastele tüdrukutele. Malala Yousafzai loo viimase osana ja näitena ühe noore inimese võimest mõjutada maailma, anname siinkohal võimaluse tutvuda täies mahus tema Nobeli rahupreemia kõnega.
|
|
Noorte aktivism: Greta Thunberg | Greta Thunberg on Rootsi päritolu teismeline keskkonnaktivist, kes on rahvusvaheliselt tuntud oma maailma juhtidele suunatud üleskutsete tõttu kliimamuutuse vastu võitlemiseks. Esialgselt sai Thunberg kuulsaks tänu oma noorele eale ja otsekohesusele nii avalikkuse kui ka maailmaliidrite ees. Ta on kritiseerinud riikide juhte selle eest, et nad ei ole astunud piisavaid samme kliimakriisi lahendamiseks. Pärast seda, kui Thunberg kõneles 2018. aasta ÜRO kliimamuutuse konverentsil, hakkasid igal nädalal kusagil maailmas toimuma tudengite meeleavaldused. 2019. aastal toimus mitmeid koordineeritud linnadeüleseid proteste, millest igaühes osales üle miljoni õpilase. Lennukiga lendamise vältimiseks, ületas Thunberg ookeani Põhja-Ameerikasse, kus ta osales 2019. aasta ÜRO kliimameetmete tippkohtumisel. Tema sealne kõne, milles ta hüüdis oma kuulsa "Kuidas te julgete", levis laialdaselt nii ajakirjanduses kui ka muusikas. Tema ootamatu tõus maailmakuulsuse tippu on teinud temast korraga nii liidri kui ka kriitikute sihtmärgi, eriti oma vanuse tõttu. The Guardian ja teised ajalehed on tema mõju maailmaareenil kirjeldanud kui "Greta efekti". Ta on saanud mitmeid autasusid ja auhindu, sealhulgas Šoti Kuningliku Geograafiaseltsi auliikme tiitli, ta on kantud Times'i 100 mõjukaima inimese nimekirja, ta on Times'i noorim aasta inimene, ta on kantud Forbes’i maailma 100 võimsama naise nimekirja (2019) ja ta on olnud kolm korda järjest Nobelirahupreemia kandidaat (2019-2021). Greta 2019. a kõne " „ “ on 2020. aasta dokumentaalfilm, mis räägib Greta Thunbergist, teismelisest Rootsi kliimaaktivistist, tema rahvusvahelisest ristisõjast eesmärgiga panna inimesi kuulama teadlasi maailma keskkonnaprobleemidest. 15-aastane Greta Thunberg alustab koolis kliimastreike. Ta jätab kooli pooleli ja istub parlamendi ees, et näidata poliitikutele, et kui nemad ei hooli tema tulevikust, siis miks peaks tema seda tegema? See on film tegutsemisest kliimamuutuse peatamiseks, enne kui on liiga hilja. |
|
17. TUNNI ÕPPEKAVA - NOORTE AKTIVISM | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
18. Õppetund - Sotsiaalmeedia ja aktiivsus | Sotsiaalmeedia ja noorte aktivism | Loengus „Sotsiaalmeedia ja noorte aktivism“ käsitletakse noorte aktivismi tänapäeva IT-keskkonnas. Mõned teadlased väidavad, et noorte aktivism on madalseisus ning toovad välja selliseid liikumisi nagu näiteks Mustad Pantrid USA-s, kes võitlesid mustanahaliste ja rõhutud inimeste õiguste eest Ameerikas, või üliõpilasliikumine ja sõjavastane liikumine Vietnami sõja ajal. Samuti olid õpilased tugevalt kaasatud sotsiaalse õigluse ja kodanikuõigeste liikumisse, naiste õiguste liikumisse ning tegelesid aktiivselt selliste teemadega nagu keskkonnaprobleemid ja sõnavabadus. Räägitakse, et tänapäeva on noored enesekesksed, nartsissistlikud ega ole aktiivsed kodanikud.
Osad teadlased aga leiavad, et lugematu arv noori on aktiivselt kaasatud liikumistesse, mis asuvad väljaspool traditsioonilisi poliitilisi gruppe. Kassimir järeldab, et "meie arusaam tänapäeva noorte aktivismist - kohalikust ja globaalsest, riiklikust ja rahvusvahelisest - jääb paraku maha noorte poliitilisest praktikast... Paljud noored on leidnud oma hääle ja räägivad muutustest".
Niisiis, kuid kasutavad noored sotsiaalmeediat aktivismi vahendina? Tänapäeva noorte aktivismis kasutatakse aktiivselt Facebooki ja Twitterit: tehnoloogia areng on tekitanud uue viisi noorte aktivismi mõistmiseks. Noored muudavad tänapäeva maailma, "kuid eelkõige vahenditega ja meetoditega, mis on täiskasvanute jaoks tundmatud". Loengu powerpoint ettekanne on leitav siit. |
Meediakirjaoskuse haridus - XVIII - Sotsiaalmeedia ja aktiivsus | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
Noorte meediaaktivismi jõud: Kony 2012 | "Kony 2012" on dokumentaalfilm, mille filmis 2012. aastal heategevusorganisatsioon Invisible children. Organisatsiooni Invisible Children asutasid 2004. aastal kolm filmitegijat - Jason Russell, Bobby Bailey ja Lauren Poole, et tõsta teadlikkust ja tuua kohtu ette Joseph Kony, kes oli Lords Resistance Army juht. Antud paramilitaarne rühmitus oli toona vastutav tuhandete laste röövimise ja vägistamise eest ning põhjustas üle miljoni inimese ümberasustamise Ugandas. 2005. aastal, aasta pärast Invisible Children'i asutamist, sai Joseph Kony’st Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt kõige tagaotsitavam mees ning erinevate hinnangute kohaselt ei olnud tema tegevusel „muid poliitilisi ega eetilisi motiive peale oma jõhkra võimu kehtestamise“. |
|
Kony 2012 dokumentaalfilm | "Kony 2012" on Ameerika Ühendriikide nvisible Children Inc 2012. a lühidokumentaalfilm. |
|
Kuidas luua Youtube kanal | Käesolev video juhendab teid Youtube'i kanali loomisel. See sisaldab algajatele mõeldud samm-sammulist õpetust ja kirjeldab konto loomist. |
|
18. TUNNI ÕPPEKAVA - SOTSIAALMEEDIA JA AKTIVISM | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
19. Õppetund - Avaldamine ja postitamine | Meediakirjaoskuse haridus - XIX - Avaldamine ja postitamine | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
Transnational Youth Magazine jaoks kirjutamine | Translational Youth Magazine (TYM) on Mediactive Youth'i algatuse tulemusena ümberkujundatud ajakiri. See sisaldab paljusid noorte aktivistide tekste kümnetest riikidest üle kogu maailma. Osa noortest aktivistidest avaldas just siin oma esimesed artiklid. Seega ootame ka teie panust, sõltumata sellest, kas olete alles alustav või juba kogenud autor. |
|
19. TUNNI ÕPPEKAVA - AVALDAMINE JA POSTITAMINE | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |
|
20. Õppetund - Segaõpe | 12 segaõppe näidet | |
Meediakirjaoskuse haridus - XX - Segaõpe | Lugege kogu õppetunni sisu ülaltoodud lingilt. |
|
20. TUNNI ÕPPEKAVA - SEGAÕPE | Ülaltoodud lingil olev õppekava sisaldab koolitajatele mõeldud üksikasjalikku teavet 60-minutilise tunni korraldamise kohta ning õpetamismeetodeid, tegevuste kirjeldust minutite kaupa, tunni läbiviimise plaani, linke veebiressurssidele ja materjalidele edasiseks õppeks. |